Operatsioon "Chastise"

Operatsioonil kasutatud silindrikujuline pomm

Operatsioon "Chastise" oli Suurbritannia lennuväe (Royal Air Force) 16. mail 1943 toimunud pommitusretk Ruhrimaa tammide purustamiseks.

Tammide purustamine oli keeruline ülesanne, sest neid kaitsesid torpeedovõrgud. Ülesande võttis endale lennukikonstruktor Barnes Wallis, kes oli töötanud pommitajatega Vickers Wellesley ja Vickers Wellington.

Operatsiooni esialgne kava nägi ette 10 tonni raskuse seismilise pommi allaheitmist 12 kilomeetri kõrguselt, mis oleks enne plahvatamist tunginud maa sisse ja plahvatades tekitanud pommi allakukkumise kohas miniatuurse maavärina. Sellest plaanist tuli loobuda, sest tollased lennukid ei suutnud nii raske koormaga nii kõrgel lennata.

Seejärel töötas Wallis välja uue, silindrikujulise pommi. See tuli heita tammi taha moodustunud veehoidlasse madallennul suunaga tammi poole. Pomm oli konstrueeritud nii, et lennukist välja heites hakkas ta pöörlema tagurpidi kiirusega 500 p/min. Veepinda puudutades ei vajunud ta põhja, vaid suutis pikka maad veepinnal veereda. Mõeldud oli, et pomm veereb veehoidla pinnal seni, kuni põrkab vastu tammi. Seejärel vajub ta veehoidla põhja tammi jalamil ja plahvatab, hävitades tammi.

Pomm tuli vabastada 18 m kõrgusel maapinnast, lennates kiirusel 390 km/h. Selleks oli vaja lahendada kaks olulist probleemi: kuidas määrata õige kõrgus (tollased altimeetrid ei olnud täpsed) ja kuidas määrata pommi väljutamise õige hetk. Lennuki nina ja kütusepaagi alla paigaldati lamp, mille tule peegeldumiseks kuluva aja järgi arvutati lennuki kõrgus. Õige hetke kindlaksmääramiseks kasutati ära asjaolu, et nii Möhne kui Ederi tammi kummaski otsas oli sillatorn. Konstrueeriti ja paigaldati seadis, mis määrab kindlaks lennuki ja sillatornide vahelise nurga, ning arvutati välja pommi väljutamiseks sobiv nurk.

Möhne veehoidla pärast pommirünnakut

Retkele mindi kolmes grupis, eskadrilliülem oli Guy Gibson.

Esimesena purunes pommirünnakus Möhne veehoidla. See sai neli tabamust ning 4 minutit enne kella ühte murdus tammi 100 meetri laiuse auk. Mööda jõeorgu paiskus alla 134 miljonit tonni vett. Veevoog hävitas maju, tehaseid, maanteid, raudteid ja sildu veel 80 km tammist allavoolu. Kõige rohkem kannatas Neheim, mis asus Möhne suubumise kohal Ruhri jõkke. Möhne ja Ruhri jõest leiti hiljem vähemalt 1579 surnukeha ning sajad jäid kadunuks.

Järgmisena purunes rünnakus Ederi jõe tamm. See sai 3 tabamust, kuid alles viimane purustas tammi. Jõeorgu paiskus 200 miljonit tonni vett, mis tappis veel 47 inimest. Kuid siin olid kahjustused märksa väiksemad, isegi Kassel, mis asus 35 km tammist allavoolu, ei saanud väga kannatada.

Mitu lennukit ründas Sorpe tammi, mis sellegipoolest kannatada ei saanud. Üks lennuk ründas eksikombel Beveri tammi, kuigi talle oli ette nähtud rünnata Ennepe tammi, sest Beveri tamm asus Ennepe tammist 8 km edelas ja selle ümbrus nägi üsna sarnane välja. Ülejäänud Ennepe tammi ründamiseks ette nähtud lennukid tulistati alla ja seda tammi ei rünnatudki.

17. mai hommikuks jõudis teele läinud 19 pommitajast tagasi vaid 11 lennukit. 8 olid langenud saksa õhutõrje saagiks. Hiljem selgus, et 3 meest olid vangi langenud ja ülejäänud 53 surma saanud.

Operatsioonis "Chastise" osalenute mälestusmärk Lancashire'is

Kokku hukkus operatsioonis "Chastise" üle 1700 inimese, sealhulgas üle 1000 vangi ja sunnitöölise, kes olid enamasti NSV Liidust. Saksamaa tööstusele ei avaldanud see rünnak olulist mõju, nii et sellest tähtsam oli arvatavasti mõju, mille rünnak andis brittide moraalile.

Palju olulisemaks osutus ootamatu mõju Saksamaa toiduainetööstusele. Ruhri org tammidest allpool oli Saksamaa tähtis toidu tootmise koht. Palju ülesharitud maad jäi veevoogude alla ja muutus kasutuks, vähemalt selleks aastaks, ning palju kariloomi hukkus. Sakslaste moraalile mõjus see väga halvasti.

Operatsiooni tehnilise külje eest hoolitsenud Barnes Wallise ideid hakati õnnestunud operatsiooni järel märksa tõsisemalt võtma. Varem olid sõjaväelased tema seismilise pommi idee tagasi tõrjunud, nüüd konstrueeriti tema ideede põhjal Tallboy ja suure slämmi pomm, millega sõja lõpufaasis põhjustati Saksamaa infrastruktuurile korvamatut kahju. Ühtlasi hävitati nendega ballistiliste rakettide V-2 valmistamise tehased ja ülisuure laskeulatusega suurtükid V-3.

1977 võeti vastu Genfi konventsiooni I lisaprotokoll, mis keelustas sellelaadsed rünnakud tammidele, sest need toovad tõenäoliselt kaasa suuri kaotusi tsiviielanike hulgas.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]